Doonoriveri päästab elusid, kuid ei pruugi kriitilistes olukordades logistilistel põhjustel olla alati kättesaadav. Abinõuna on mitmetes riikides rakendatud nn liikuvate verepankade programmid, mis tagavad vereteenistusele laiema toimepidevuse.

Liikuva verepanga moodustavad doonorid, kes on O RhD positiivse veregrupiga ja madala loomulike antikehade (anti-A, anti-B) tiitriga ning võivad loovutada koheselt täisverd mistahes veregrupiga retsipiendile.

Kuigi liikuvad verepangad on eeskätt mõeldud militaarseks kasutamiseks, saab neid rakendada ka masskatastroofides või teistes eriolukordades. USA-s (Walking donors, Walking Blood Bank) ja Norras (Blood Far Forward) on see osa vereteenistuse varuplaanist. Palju kasu saavad liikuvatest verepankadest ka need riigid, kus ei ole head verepankade võrgustikku. Näiteks, sureb WHO andmetel arengumaades sünnitusjärgsesse verejooksu ligikaudu 100 000 naist aastas. Just nendele riikidele mõeldes, loodi USA-s liikuva verepanga komplekt, mis sisaldab kõike vajalikku vere kogumiseks ja ülekandmiseks alates desinfitseerimisvahenditest, plaastritest, steriilsetest kateetritest ja nõeltest kuni veregrupi ning infektsioonhaiguste kiirtestideni.

Juba I maailmasõja ajal nähti, et varajane täisvere ülekanne suurendab haavatud sõdurite ellujäämist ning vähendab hemorraagilist šokki ja sellest tekkivaid komplikatsioone.

Tänapäevane liikuvate verepankade kontseptsioon on edasiarendus ajaloo vältel saadud kogemustest ja tagab kõrge ohutuse nii doonoritele kui patsientidele.

Eestis on hea verepankade võrgustik ning abi jõuab verekomponentide näol kiiresti igale poole. Seetõttu ei ole liikuvate verepankade kontseptsiooni olnud vajalik rakendada.

Küll aga valmistab Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskus päästekopteri ja reanimobiiliga kaasavõtmiseks igakülgselt uuritud ja ohutut täisverd, sest ägeda verejooksu esimestel minutitel on selle ülekanne kõige otstarbekam. Hiljem haiglatingimustes jätkatakse ravi juba verekomponentidega.