Aneemia on hemoglobiini (Hb) kontsentratsiooni langus allapoole ealisi ja soolisi referentspiire. Vastavalt maailma tervishoiuorganisatsiooni definitsioonile loetakse naistel normaalse Hb piirväärtuseks 120 g/L ja meestel 130 g/L.

Aneemia põhjuseks võib olla verejooks, erütrotsüütide lagunemine (hemolüüs) või mitteküllaldane erütrotsüütide produktsioon (puudulik hematopoees). Sageli on aneemia põhjuseks rauapuudus, mis on tekkinud verekaotuse, dieedi või kroonilise haiguse tagajärjel, või B12-vitamiini või foolhappe puudus.

MIKS ON OLULINE ANEEMIAT RAVIDA?

Süstemaatilised uuringud näitavad, et preoperatiivne aneemia on seotud sagedasema haigestumise ja surevusega. Preoperatiivne aneemia suurendab vereülekande tõenäosust ja sellega kaasnevaid riske ning pikendab haiglaravi aega.

Suurem osa aneemiad on põhjuslikult ravitavad kolme-nelja nädala jooksul ega vaja vereülekannet. Seetõttu peaks plaanilise operatsiooni korral hindama patsiendi seisundit vähemalt kuu aega enne protseduuri, et jääks piisav ajavaru aneemia raviks.

ÜHE DOOSI TRANSFUSIOON

Ühe doosi erütrotsüütide suspensiooni ülekanne on transfusiooni praktika, kus stabiilsele mitteveritsevale patsiendile ordineeritakse vereülekandeks üks doos.

Sellise uue transfusiooni  praktika juurutamine on patsiendi vere käsituse üks alustugedest, vastukaaluks klinitsitide ajalooliselt väljakujunenud nn. käitumuslikule harjumusele kanda korraga üle kaks doosi erütrotsüütide suspensiooni.

Kuna vereülekanne on eluskoe transplantatsioon, siis on ka sellega seotud riskid doosist sõltuvad, s.t iga ülekantud doos suurendab kõrvalmõjude esinemissagedust.