Täisveri

Täisveri on nn. loomulik veredoos, mis annetatakse doonori poolt vereloovutusel ja sisaldab kõiki vere koostisosi.

 

Täisveri on lähtematerjaliks verekomponentide valmistamisel.

 

Ajalooliselt toimus vereülekanne täisverega inimeselt-inimesele spetsiaalse ülekandesüsteemi kaudu.

 

Üleminek komponentteraapiale algas 1970- ndatel kui täisverest hakati valmistama erütrotsüütide suspensiooni, värskelt külmutatud plasmat, krüopretsipitaati ja trombotsüütide kontsentraati.

 

Komponentteraapia eeliseks loeti pikenenud säilivusaega ning võimalust manustada patsiendile seda, millest tal puudus oli.

 

Ägeda massiivse verejooksu korral kaotab patsient kõiki komponente samaaegselt ning esimese sümptomina võib tekkida koagulopaatia. Tavaliselt kasutatakse massiivse vereülekande korral vere asenduseks komponentide suhet 1:1:1 . Sellisel ülekandel saadakse lahja verekomponentide segu  hematokritiga 29% ning hüübimisfaktorid on lahjenenud umbes 62% võrreldes täisverega. Massiivse komponentteraapia puhul kantakse patsiendile üle kaasuvalt antikoagulante ja säilituslahust, mida patsient ei vaja ja mis süvendavad koagulopaatiat ning atsidoosi.

Täisvere dooside hematokrit on 35-38% ja hüübimisfaktoreid umbes 85% võrreldes predonatsiooni tasemega. Täisvere doosides on palju vähem antikoagulante ja säilituslahust.

 

Ägeda verejooksu korral oleks kiireks hemostaasi saavutamiseks parim variant doonori täisveri, milles on kõik vajalikud komponendid õiges vahekorras.

 

Sõjameditsiini kui ka tsiviilelanikkonna traumapatsientide võrdlusuuringud täisvere ja komponentteraapia kasutamise vahel näitavad, et täisvere ülekandmine võib tõsta ellujäämise tõenäosust 20 korda kui vereülekanne toimub trauma tekkest 30 minuti jooksul.

 

Ameerika Ühendriikides on sertifitseeritud täisvere säilivus kuni 35 päeva +4°C juures.

 

VIITED:

 

Info